Täienduskoolituse kvaliteedi tagamise alused
Täienduskoolituse kvaliteedi tagamise alused sätestab Haapsalu Kutsehariduskeskuse
täienduskoolituse õppekavade, koolitajate ja õppekeskkonna kvaliteedi tagamise ning
täienduskoolituse kohta tagasiside kogumise korra.
1. Täienduskoolituse õppekavade kvaliteedi tagamine
1.1 Täienduskoolituse õppekavad koostatakse vastavalt täienduskoolituse standardis ning haridus- ja teadusministri määruses „Kutseõppeasutuses täiendusõppe korraldamise tingimused ja kord“ esitatud nõuetele.
1.2 Kutse- või erialase täiendusõppe õppekava koostamise aluseks on reeglina vastav
kutsestandard ja kutse- või eriala riikliku õppekava või kooli õppekava osa.
1.3 Õppekava lähtub sihtgrupi vajadusest ning on väljundipõhine.
1.4 Täienduskoolituse õppekavas määratakse kindlaks:
1.4.1 õppekava nimetus;
1.4.2 õppekava õppekavarühm lähtudes ühtsest hariduse liigitusest ISCED 97
1.4.3 õppekava koostamise alus;
1.4.4 õppekava kogumaht ja struktuur, sealhulgas kontaktõppe maht, praktika ja iseseisva töö
maht;
1.4.5 kasutatava õppekeskkonna kirjeldus;
1.4.6 sihtgrupp ja õppe alustamise nõuded, kui need on eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel;
1.4.7 õppe eesmärk;
1.4.8 õpiväljundid;
1.4.9 õppe sisu (teemad ja alateemad);
1.4.10 kasutatavad õppemeetodid;
1.4.11 iseseisva töö kirjeldus ja vajalike õppematerjalide loend;
1.4.12 nõuded õppe lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja -kriteeriumid;
1.4.13 koolitaja kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus;
1.4.14 õppekava kinnitamise aeg.
2. Täiskasvanute koolitajate kvaliteedi tagamine
2.1 Täienduskoolitust viivad läbi vastava erialase hariduse ja erialase töökogemusega koolitajad.
2.2 Täienduskoolitust läbiviivatel koolitajatel on täiskasvanute koolitamise kogemus ning
valdav osa koolitajatest omab täiskasvanute koolitaja kutset.
2.3 Kursusespetsiifilised koolitajate kvalifikatsiooninõuded on lahti kirjutatud õppekavades.
2.4 Koolitajate kvaliteeti hinnatakse õppijate tagasiside põhjal.
3. Õppekeskkonna kvaliteedi tagamine
3.1 Täienduskoolitus toimub kaasaegselt sisustatud õppeklassides. Teoreetiline õpe viiakse
läbi täiskasvanud õppijatele sobivalt sisustatud ning esitlustehnikaga varustatud klassides.
Praktiline õpe toimub vastava tehnika ja seadmetega praktikabaasides.
3.2 Kasutatavad koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja
tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele.
4. Täienduskoolituse tagasiside kogumise kord.
4.1 Koolituse kestel koguvad koolitajad õppijatelt ja koolitusjuht koolitajatelt suulist
tagasisidet, mille põhjal viiakse vajaduse korral ellu muudatused koolituse korralduses, et
tagada igale õppegrupile parim õppe kvaliteet.
4.2 Iga kursuse lõpus täidavad osalejad koolituse tagasisidelehe, mis olenevalt koolitusest
täidetakse paberkandjal kohapeal või elektrooniliselt. Tagasiside sisaldab küsimusi koolituse
korralduse, õppe sisu (õppekava) ning koolitajate kohta. Tagasiside vastuseid analüüsitakse
koos koolitajatega ning tulemuste põhjal tehakse parendused edasistes koolitustes.
1. Täienduskoolituse õppekavade kvaliteedi tagamine
1.1 Täienduskoolituse õppekavad koostatakse vastavalt täienduskoolituse standardis ning haridus- ja teadusministri määruses „Kutseõppeasutuses täiendusõppe korraldamise tingimused ja kord“ esitatud nõuetele.
1.2 Kutse- või erialase täiendusõppe õppekava koostamise aluseks on reeglina vastav
kutsestandard ja kutse- või eriala riikliku õppekava või kooli õppekava osa.
1.3 Õppekava lähtub sihtgrupi vajadusest ning on väljundipõhine.
1.4 Täienduskoolituse õppekavas määratakse kindlaks:
1.4.1 õppekava nimetus;
1.4.2 õppekava õppekavarühm lähtudes ühtsest hariduse liigitusest ISCED 97
1.4.3 õppekava koostamise alus;
1.4.4 õppekava kogumaht ja struktuur, sealhulgas kontaktõppe maht, praktika ja iseseisva töö
maht;
1.4.5 kasutatava õppekeskkonna kirjeldus;
1.4.6 sihtgrupp ja õppe alustamise nõuded, kui need on eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel;
1.4.7 õppe eesmärk;
1.4.8 õpiväljundid;
1.4.9 õppe sisu (teemad ja alateemad);
1.4.10 kasutatavad õppemeetodid;
1.4.11 iseseisva töö kirjeldus ja vajalike õppematerjalide loend;
1.4.12 nõuded õppe lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja -kriteeriumid;
1.4.13 koolitaja kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus;
1.4.14 õppekava kinnitamise aeg.
2. Täiskasvanute koolitajate kvaliteedi tagamine
2.1 Täienduskoolitust viivad läbi vastava erialase hariduse ja erialase töökogemusega koolitajad.
2.2 Täienduskoolitust läbiviivatel koolitajatel on täiskasvanute koolitamise kogemus ning
valdav osa koolitajatest omab täiskasvanute koolitaja kutset.
2.3 Kursusespetsiifilised koolitajate kvalifikatsiooninõuded on lahti kirjutatud õppekavades.
2.4 Koolitajate kvaliteeti hinnatakse õppijate tagasiside põhjal.
3. Õppekeskkonna kvaliteedi tagamine
3.1 Täienduskoolitus toimub kaasaegselt sisustatud õppeklassides. Teoreetiline õpe viiakse
läbi täiskasvanud õppijatele sobivalt sisustatud ning esitlustehnikaga varustatud klassides.
Praktiline õpe toimub vastava tehnika ja seadmetega praktikabaasides.
3.2 Kasutatavad koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja
tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele.
4. Täienduskoolituse tagasiside kogumise kord.
4.1 Koolituse kestel koguvad koolitajad õppijatelt ja koolitusjuht koolitajatelt suulist
tagasisidet, mille põhjal viiakse vajaduse korral ellu muudatused koolituse korralduses, et
tagada igale õppegrupile parim õppe kvaliteet.
4.2 Iga kursuse lõpus täidavad osalejad koolituse tagasisidelehe, mis olenevalt koolitusest
täidetakse paberkandjal kohapeal või elektrooniliselt. Tagasiside sisaldab küsimusi koolituse
korralduse, õppe sisu (õppekava) ning koolitajate kohta. Tagasiside vastuseid analüüsitakse
koos koolitajatega ning tulemuste põhjal tehakse parendused edasistes koolitustes.