Töövarjuna Prantsusmaal 12. April HKHK
Viibisin Erasmus+ projekti “Head oskused annavad ameti III” raames 1.-8. aprillini Prantsusmaal Castres. Olin töövarjuks inglise keele õpetajale kohalikus koolis nimega Lycee Professionell et C.F.A.Anne Veaute.
Nädal algas kohe töiselt, sest juba Eestist tulid minuga kaasa sama kooli kaks õpilast, kes olid hooldustöötaja praktikal Tallinnas, ning neile järele tulnud õpetajaga. Sain teda abistada jagades oma õpilastega reisimise kogemusi.
Prantsusmaal vaatlesin nelja kolleegi poolt antud keeletunde. Igas tunnis sain ka ise õpetaja rollis olla. Rääkisin sealsetele õpilastele endast, Eestist ja meie koolist. Vastasin nende poolt ettevalmistatud küsimustele. Mõnikord küsiti minult ka poliitilise sisuga küsimusi. Näiteks: meie turvalisuse, Ukraina sõja ja naaberriigiga suhete kohta. Ilmselt oli see midagi, mida nad Eesti kohta uudistest üldse kuulnud olid. Kord juhtus ka nii, et pärast Eesti tantsu- ja laulupeo traditsiooni tutvustamist paluti mul midagi laulda. Endise koorilauljana sain hakkama. “Kungla rahvas” kõlas haudvaikses klassiruumis. Õpilastele meeldis kuulata eesti keelt.
Teha tuli ka teisi asju, näiteks mängisin teenindusteemalises tunnis õpilastele õppeks sisseseatud poes klienti; käisin ekskursioonil Toulouse’s, kus õpilased tutvusid linna ning seal asuva Tervishoiu muuseumiga; osalesin õpilaste praktika kaitsmisel, mis toimus inglise keeles ning sain pärast ettekandeid neilt ka täpsustavaid küsimusi küsida; tutvusin eksamikorraldusega ja tegime ka ühisplaane edasisteks koostöö projektideks.
Võrdluseks võin öelda, et Eesti õpilased oskavad inglise keelt palju paremini, kuna hakkavad seda koolis varem õppima ning meie tunnid on mitmekesisemad, st igas tunnis arendatakse kõiki nelja osaoskust: rääkimine, kuulamine, kirjutamine ja lugemine. Kindlast on suur roll ka asjaolul, et Prantsusmaal ei kuule inimesed võõrkeelset filmi vaadates näitlejaid orginaalkeeles rääkimas - kõik dubleeritakse prantsuse keelde.
Mulle meeldis, et õpilased andsid iga tunni alguses oma mobiiltelefonid õpetajale kogumiskasti ära ilma igasuguse asjatu aega nõudva vaidluseta. Õpilased kasutasid vajadusel sülearvuteid.
Kogemus oli huvitav. Soovitan kõigil, kes veel kahtlevad, minna ja panna enda oskused proovile. Kaotada ei ole midagi, hea on teada, et kodukoolis on asjad päris hästi.
Liis Rüü, HKHK inglise keele õpetaja
Viibisin Erasmus+ projekti “Head oskused annavad ameti III” raames 1.-8. aprillini Prantsusmaal Castres. Olin töövarjuks inglise keele õpetajale kohalikus koolis nimega Lycee Professionell et C.F.A.Anne Veaute.
Nädal algas kohe töiselt, sest juba Eestist tulid minuga kaasa sama kooli kaks õpilast, kes olid hooldustöötaja praktikal Tallinnas, ning neile järele tulnud õpetajaga. Sain teda abistada jagades oma õpilastega reisimise kogemusi.
Prantsusmaal vaatlesin nelja kolleegi poolt antud keeletunde. Igas tunnis sain ka ise õpetaja rollis olla. Rääkisin sealsetele õpilastele endast, Eestist ja meie koolist. Vastasin nende poolt ettevalmistatud küsimustele. Mõnikord küsiti minult ka poliitilise sisuga küsimusi. Näiteks: meie turvalisuse, Ukraina sõja ja naaberriigiga suhete kohta. Ilmselt oli see midagi, mida nad Eesti kohta uudistest üldse kuulnud olid. Kord juhtus ka nii, et pärast Eesti tantsu- ja laulupeo traditsiooni tutvustamist paluti mul midagi laulda. Endise koorilauljana sain hakkama. “Kungla rahvas” kõlas haudvaikses klassiruumis. Õpilastele meeldis kuulata eesti keelt.
Teha tuli ka teisi asju, näiteks mängisin teenindusteemalises tunnis õpilastele õppeks sisseseatud poes klienti; käisin ekskursioonil Toulouse’s, kus õpilased tutvusid linna ning seal asuva Tervishoiu muuseumiga; osalesin õpilaste praktika kaitsmisel, mis toimus inglise keeles ning sain pärast ettekandeid neilt ka täpsustavaid küsimusi küsida; tutvusin eksamikorraldusega ja tegime ka ühisplaane edasisteks koostöö projektideks.
Võrdluseks võin öelda, et Eesti õpilased oskavad inglise keelt palju paremini, kuna hakkavad seda koolis varem õppima ning meie tunnid on mitmekesisemad, st igas tunnis arendatakse kõiki nelja osaoskust: rääkimine, kuulamine, kirjutamine ja lugemine. Kindlast on suur roll ka asjaolul, et Prantsusmaal ei kuule inimesed võõrkeelset filmi vaadates näitlejaid orginaalkeeles rääkimas - kõik dubleeritakse prantsuse keelde.
Mulle meeldis, et õpilased andsid iga tunni alguses oma mobiiltelefonid õpetajale kogumiskasti ära ilma igasuguse asjatu aega nõudva vaidluseta. Õpilased kasutasid vajadusel sülearvuteid.
Kogemus oli huvitav. Soovitan kõigil, kes veel kahtlevad, minna ja panna enda oskused proovile. Kaotada ei ole midagi, hea on teada, et kodukoolis on asjad päris hästi.
Liis Rüü, HKHK inglise keele õpetaja
