Meie lugu
Homsed tegijad õpivad Haapsalu Kutsehariduskeskuses, kus saab õppida erinevates õppevormides rohkem kui kolmekümnel erialal nii kutsekeskharidusõppes kui kutseõppes. Samuti pakume mitmeid täienduskoolitusi. Põhikoolijärgselt õppima asunutel on võimalik omandada kutsekeskharidus. Meie kooli lugu saad pikemalt lugeda siit:
Meie kooli lugu algab aastast 2002, kui vabariigis oli valminud kutseharidusvõrgu korrastamise arengukava ja haridusministeeriumi mõtetes ja eelarvekavades oli loobutud kutseharidusest Läänemaal, ehk siis senini tegutsenud Taebla Kutsekeskkool oli kaardi pealt kustutatud. Sellega ei leppinud kohalik kogukond. Ühiselt pandi seljad kokku ja otsustati, et kutseharidus Läänemaal peab säilima ja arenema ja luua tuleb uus kool ning see peab asuma Haapsalus või siis linna vahetus läheduses. Moodustati ja mehitati sihtasutus SA Lääne-Eesti Kutseõpe, koostati kontseptsioon ja strateegia. Ettevõtjad, Läänemaa Omavalitsuste Liit, Haapsalu linn ja Ridala vald, maavalitsus, arenduskeskus ja kutsekooli enda meeskond – kõik andsid uue kooli sünniks oma parima.
Kutsehariduse päästmisest sai võimas kogukondlik koostööprojekt ja erakordselt visa töö tulemusena hakkas toetajaid ja ideesse uskujaid ajapikku juurde tekkima. Arusaam, et Läänemaa tõesti vajab uue kooli näol uut hingamist, jõudis lõpuks maakonnast kaugemal seisvate otsustajateni. Ja otsus sündis, sest kogukonna sõnum oli algusest peale lihtne ja arusaadav – Läänemaa vajab tänapäevast kutseõppeasutust, mis pakuks regioonis kvaliteetset kutseõpet ning maakonna ettevõtetele vajalike oskustega töötajaid.
29. oktoobril 2004. aastal saigi teoks ajalooline hetk, mil allkirjastati Riigi Kinnisvara AS ja HTM vaheline leping Haapsalu Kutsehariduskeskuse loomiseks Uuemõisa. Õppeaasta avaaktusel 5. septembril 2005. aastal said kõik olla aga uue kooli sünni tunnistajaks. Ja kuigi kool oli loodud 400 õppijale, alustas esimesel aastal uues koolis õpinguid pea 500 uut õpilast.
Selle otsuse õiguses ei kahtle ammu enam keegi. Kool on oma vajalikkust tõestanud ja Haapsalu Kutsehariduskeskusest on kümnekonna tegevusaastaga kasvanud välja elujõuline, edukas, uuendusmeelne, avatud ja koostööaldis kogukondlik hariduskeskus, kes pakub kutseõpet 12 erinevas valdkonnas kokku ligi 30 erineval erialal ligi 800 õpilasele. Alates 2009. aastast on koolil koostööleping Astangu Kutserehabilitatisoonikeskusega korraldades kutseõpet keskuse õpilastele.
Kool on oluline partner regiooni ettevõtetele ja organisatsioonidele, aga ka teistele kutseõppeasutustele nii Eestis kui Euroopas. Koolil on koostöökontaktid 18 Euroopa riigis ja igal aastal suundub välismaale praktikale enam kui poolsada õpilast.
Aasta-aastalt on laienenud ka kooli toimepiirkond. Kui esimestel aastatel olid õppijateks peamiselt Läänemaa noored ja täiskasvanud, moodustavad praegu pea 50% õpilaskonnast tulijad teistest maakondadest, eriti Harjumaalt ja Tallinnast. Koolis on loodud ka head õppimis- ja elamistingimused erivajadustega õpilastele.
Pidevalt on koolis suurenenud täiskasvanud õppijate osakaal – tullakse õppima kas uut eriala või täiendatakse oma teadmisi ja oskusi täienduskoolituskursustel. Lisaks tasemeõppe pakkumisele on koolist aastatega kasvanud välja arvestatav ja populaarne täienduskoolituskeskus, kus korraldatavate kursuste spekter on väga lai – tööalastest kursustest huvitegevuseni.
Koolis toimuva õppetöö kvaliteedist annavad tunnistust õpilaste saavutused vabariiklikel, aga ka Euroopa kutsemeistrivõistlustel. Lisaks on Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased esindanud Eestit väga edukalt ka maailmameistrivõistlustel. Kõige arvukamalt on aastate jooksul auhindu koju toodud koka-, restorani- ja hotelliteenindaja võistlustelt, aga viimastel aastatel on olnud edukad ka arvuti, tisleri ja ehituse erialade õpilased.
Koolis tegutseb aktiivselt õpilasesindus, head tingimused on sportimiseks ja vaba aja veetmiseks. Kooli käsutuses on kaks väga heas korras õpilaskodu.
Meie kõige suurem varandus on aga siin õppivad õpilased ja siin töötavad inimesed. Neid me hoiame!
Ajalugu
Haapsalu Kutsehariduskeskuse eelkäijaks saab pidada Uuemõisa Ehituskooli, mis alustas tegevust 1987. aastal Uuemõisa mõisahoones. 1990. aastal koliti juba uutesse koolihoonetesse Taeblas ning õppetöö jätkus Taebla Kutsekeskkooli nime all. Ühe esimese kutsekoolina Eestis hakati Taeblas õpetama erivajadusega õpilasi.
Eesti taasiseseisvumise järgselt toimusid suured muutused majanduses ja tööturul. Muutused jõudsid ka kutsekooli, kus ei jõutud sammu pidada uuenenud tööturu vajadustega. Õppijate arv vähenes, erialad ja õppekeskkond vananesid ning kool oli sulgemisohus. Kohalik kogukond hakkas agaralt otsima uusi võimalusi kutsehariduse jätkamiseks Läänemaal. Lahendus leiti ja 2005. aastal jätkas kutsekool tegevust Haapsalu külje all Uuemõisas uue nimega Haapsalu Kutsehariduskeskus (HKHK).
2009. aastast alates teeb kool koostööd Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega ja Astangul õppivad erivajadusega õpilased kuuluvad HKHK õpilaskonda.
Koolijuhid:
- 1987-1994 Raimo Väli
- 1994-2002 Lea Seeman
- 2002-2005 Leelo Alasi
- 2005-2006 Veikko Kõrv
- 2006 Mall Lepmets
- 2006-2010 Triin Laasi
- 2010-2022 Ingrid Danilov
- 2022-... Riinu Raasuke
Fotode autor Silver Raidla.
Meie kooli lugu algab aastast 2002, kui vabariigis oli valminud kutseharidusvõrgu korrastamise arengukava ja haridusministeeriumi mõtetes ja eelarvekavades oli loobutud kutseharidusest Läänemaal, ehk siis senini tegutsenud Taebla Kutsekeskkool oli kaardi pealt kustutatud. Sellega ei leppinud kohalik kogukond. Ühiselt pandi seljad kokku ja otsustati, et kutseharidus Läänemaal peab säilima ja arenema ja luua tuleb uus kool ning see peab asuma Haapsalus või siis linna vahetus läheduses. Moodustati ja mehitati sihtasutus SA Lääne-Eesti Kutseõpe, koostati kontseptsioon ja strateegia. Ettevõtjad, Läänemaa Omavalitsuste Liit, Haapsalu linn ja Ridala vald, maavalitsus, arenduskeskus ja kutsekooli enda meeskond – kõik andsid uue kooli sünniks oma parima.
Kutsehariduse päästmisest sai võimas kogukondlik koostööprojekt ja erakordselt visa töö tulemusena hakkas toetajaid ja ideesse uskujaid ajapikku juurde tekkima. Arusaam, et Läänemaa tõesti vajab uue kooli näol uut hingamist, jõudis lõpuks maakonnast kaugemal seisvate otsustajateni. Ja otsus sündis, sest kogukonna sõnum oli algusest peale lihtne ja arusaadav – Läänemaa vajab tänapäevast kutseõppeasutust, mis pakuks regioonis kvaliteetset kutseõpet ning maakonna ettevõtetele vajalike oskustega töötajaid.
29. oktoobril 2004. aastal saigi teoks ajalooline hetk, mil allkirjastati Riigi Kinnisvara AS ja HTM vaheline leping Haapsalu Kutsehariduskeskuse loomiseks Uuemõisa. Õppeaasta avaaktusel 5. septembril 2005. aastal said kõik olla aga uue kooli sünni tunnistajaks. Ja kuigi kool oli loodud 400 õppijale, alustas esimesel aastal uues koolis õpinguid pea 500 uut õpilast.
Selle otsuse õiguses ei kahtle ammu enam keegi. Kool on oma vajalikkust tõestanud ja Haapsalu Kutsehariduskeskusest on kümnekonna tegevusaastaga kasvanud välja elujõuline, edukas, uuendusmeelne, avatud ja koostööaldis kogukondlik hariduskeskus, kes pakub kutseõpet 12 erinevas valdkonnas kokku ligi 30 erineval erialal ligi 800 õpilasele. Alates 2009. aastast on koolil koostööleping Astangu Kutserehabilitatisoonikeskusega korraldades kutseõpet keskuse õpilastele.
Kool on oluline partner regiooni ettevõtetele ja organisatsioonidele, aga ka teistele kutseõppeasutustele nii Eestis kui Euroopas. Koolil on koostöökontaktid 18 Euroopa riigis ja igal aastal suundub välismaale praktikale enam kui poolsada õpilast.
Aasta-aastalt on laienenud ka kooli toimepiirkond. Kui esimestel aastatel olid õppijateks peamiselt Läänemaa noored ja täiskasvanud, moodustavad praegu pea 50% õpilaskonnast tulijad teistest maakondadest, eriti Harjumaalt ja Tallinnast. Koolis on loodud ka head õppimis- ja elamistingimused erivajadustega õpilastele.
Pidevalt on koolis suurenenud täiskasvanud õppijate osakaal – tullakse õppima kas uut eriala või täiendatakse oma teadmisi ja oskusi täienduskoolituskursustel. Lisaks tasemeõppe pakkumisele on koolist aastatega kasvanud välja arvestatav ja populaarne täienduskoolituskeskus, kus korraldatavate kursuste spekter on väga lai – tööalastest kursustest huvitegevuseni.
Koolis toimuva õppetöö kvaliteedist annavad tunnistust õpilaste saavutused vabariiklikel, aga ka Euroopa kutsemeistrivõistlustel. Lisaks on Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased esindanud Eestit väga edukalt ka maailmameistrivõistlustel. Kõige arvukamalt on aastate jooksul auhindu koju toodud koka-, restorani- ja hotelliteenindaja võistlustelt, aga viimastel aastatel on olnud edukad ka arvuti, tisleri ja ehituse erialade õpilased.
Koolis tegutseb aktiivselt õpilasesindus, head tingimused on sportimiseks ja vaba aja veetmiseks. Kooli käsutuses on kaks väga heas korras õpilaskodu.
Meie kõige suurem varandus on aga siin õppivad õpilased ja siin töötavad inimesed. Neid me hoiame!
Ajalugu
Haapsalu Kutsehariduskeskuse eelkäijaks saab pidada Uuemõisa Ehituskooli, mis alustas tegevust 1987. aastal Uuemõisa mõisahoones. 1990. aastal koliti juba uutesse koolihoonetesse Taeblas ning õppetöö jätkus Taebla Kutsekeskkooli nime all. Ühe esimese kutsekoolina Eestis hakati Taeblas õpetama erivajadusega õpilasi.
Eesti taasiseseisvumise järgselt toimusid suured muutused majanduses ja tööturul. Muutused jõudsid ka kutsekooli, kus ei jõutud sammu pidada uuenenud tööturu vajadustega. Õppijate arv vähenes, erialad ja õppekeskkond vananesid ning kool oli sulgemisohus. Kohalik kogukond hakkas agaralt otsima uusi võimalusi kutsehariduse jätkamiseks Läänemaal. Lahendus leiti ja 2005. aastal jätkas kutsekool tegevust Haapsalu külje all Uuemõisas uue nimega Haapsalu Kutsehariduskeskus (HKHK).
2009. aastast alates teeb kool koostööd Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega ja Astangul õppivad erivajadusega õpilased kuuluvad HKHK õpilaskonda.
Koolijuhid:
- 1987-1994 Raimo Väli
- 1994-2002 Lea Seeman
- 2002-2005 Leelo Alasi
- 2005-2006 Veikko Kõrv
- 2006 Mall Lepmets
- 2006-2010 Triin Laasi
- 2010-2022 Ingrid Danilov
- 2022-... Riinu Raasuke
Fotode autor Silver Raidla.
