Läänlaste õppekäik Raplamaale 05. November HKHK
Igas maakonnas on loodud täiskasvanuharidust toetav võrgustik, mille eestvedajaks on vabatahtlikkuse alusel tegutsev täiskasvanuhariduse koordinaator. Tugivõrgustikku kuuluvad KOVide, Eesti Töötukassa, Eesti Külaliikumise Kodukant, raamatukogude, õppeasutuste jt.
Igas maakonnas ja Tallinnas on loodud täiskasvanuharidust toetav võrgustik, mille eestvedajaks on vabatahtlikkuse alusel tegutsev täiskasvanuhariduse koordinaator. Tugivõrgustikku kuuluvad KOVide, Eesti Töötukassa, Eesti Külaliikumise Kodukant, raamatukogude, õppeasutuste, jt organisatsioonide esindajad. Täiskasvanuhariduse koordinaatorite tegevust juhib ja koordineerib ETKA Andras.
Samadel põhimõtetel tegutseb Läänemaal koostöövõrgustik, kuhu kuulub 21 aktiivset liiget. Meie ülesanne on aidata kaasa õppimist toetava info levikule ning Täiskasvanud õppija nädala (edaspidi TÕN) korraldamisele. Juba aastaid valitakse aasta õppija, koolitaja, organisatsioon ning õpitegu. Selleks, et hoida end kursis teiste võrgustike tegemistega käisime oma aktiivgrupiga 3. novembril külas kolleegidel Raplamaal.
Mida me nägime ja kuulsime?
Raplamaa koordinaator Ivi Sark oli hoolega kokku pannud kava, mis pakkus Haapsalust tulijatele palju uut. Kogunesime aasta õpiteo tunnustuse saanud Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuses, mille eestvedajad on Kairi Orgusaar ja Riin Pallon. Galerii on kui kunstihariduskeskus, kus toimub lisaks näitustele filmide vaatamised, loengud ja tunnid noortele. Eesti Maalikunstnike Liidu sügisnäitusel võis näha väga erinevaid töid.
Raplamaa 2021 aasta õppijasõbralik tööandja on spordiklubi Rapla Korvpallikool. Tegu on mittetulundusühinguga, kus töötavad treenerid, kelle enesearengule ja õppimisvõimalustele pööratakse suurt tähelepanu. Korvpallikooli eestvedajaks on spordientusiastist tegevjuht Jaak Karp, kes oskab sütitavalt rääkida spordist, meeskonnatunnetusest, tööst ja spordi olulisusest kogukonnas.
Kehtna Kutsehariduskeskus
Edasi jätkus TÕN-i tegevuste ja kogemuste vahetamine ümarlauas, mis toimus Kehtna Kutsehariduskeskuses. Nägime ehituse ja kokanduse erialade õppebaase ning kuulsime nende suurepärasest haridusvaldkondade vahelisest koostööst ehitusvaldkonnas. Nimelt suureneb kutsehariduskeskuse õpilaskond igal aastal gümnaasiumiõpilaste arvelt, kes tulevad projektõppe raames omandama valikainena plaatija eriala ning lõpetavad pooleaastase õppekava sooritades edukalt ka kutseeksami. Selline koostöö kogub järjest rohkem poolehoidu ja populaarsust õpilaste hulgas, ütles Sven Kornak Kehtna KHK ehitusvaldkonna juht. Samas kuulsime ka aasta õppija lugu, kelleks on sel aastal Maarja Võrk, Töömaja projekti eestvedaja.
Aasta koolitaja, Kehtna KHK toitlustusvaldkonna kutseõpetaja Liis Läll, rääkis täiskasvanud õppija eripärast ja haavatavusest õpiteel ning tundis muret, et Eestis ei ole võimalik õppida kõrghariduse tasandil süvisti valdkonna turundust või toitlustust puudutavat tehnoloogiat, - disaini. Vaba vestluse käigus saime teada, et kohalik maakonnaleht Raplamaa Sõnumid hindab ja toetab täiskasvanuhariduse temaatikat, andes igal aastal välja erilehe, kus on alati kajastatud aasta õppija persoonilugu. Ivi Sark rõhutas, et väga oluline on selles töös usaldus, inimsuhted ja võrgustik - läbi varasema koostöökogemuse on inimesed alati valmis toetama, tegema koostööd ning aitama kaasa kogukonna sündmustele ja arengutele. Raplamaa hindab täiskasvanuna õppimist. Päeva lõpus saime maitsta ka Raplamaa maitseid kutsehariduskeskuse noorte kokkade valmistatud roogade näol, aga ka kohalike ettevõtjate valmistatud toodete kujul.
Läänemaa võrgustiku liikmed
Ene Sarapuu, Riima Velbre, Annika Armipaik-Nukki ja Ingrit Kera Haapsalu Kutsehariduskeskusest
Igas maakonnas ja Tallinnas on loodud täiskasvanuharidust toetav võrgustik, mille eestvedajaks on vabatahtlikkuse alusel tegutsev täiskasvanuhariduse koordinaator. Tugivõrgustikku kuuluvad KOVide, Eesti Töötukassa, Eesti Külaliikumise Kodukant, raamatukogude, õppeasutuste, jt organisatsioonide esindajad. Täiskasvanuhariduse koordinaatorite tegevust juhib ja koordineerib ETKA Andras.
Samadel põhimõtetel tegutseb Läänemaal koostöövõrgustik, kuhu kuulub 21 aktiivset liiget. Meie ülesanne on aidata kaasa õppimist toetava info levikule ning Täiskasvanud õppija nädala (edaspidi TÕN) korraldamisele. Juba aastaid valitakse aasta õppija, koolitaja, organisatsioon ning õpitegu. Selleks, et hoida end kursis teiste võrgustike tegemistega käisime oma aktiivgrupiga 3. novembril külas kolleegidel Raplamaal.
Mida me nägime ja kuulsime?
Raplamaa koordinaator Ivi Sark oli hoolega kokku pannud kava, mis pakkus Haapsalust tulijatele palju uut. Kogunesime aasta õpiteo tunnustuse saanud Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuses, mille eestvedajad on Kairi Orgusaar ja Riin Pallon. Galerii on kui kunstihariduskeskus, kus toimub lisaks näitustele filmide vaatamised, loengud ja tunnid noortele. Eesti Maalikunstnike Liidu sügisnäitusel võis näha väga erinevaid töid.
Raplamaa 2021 aasta õppijasõbralik tööandja on spordiklubi Rapla Korvpallikool. Tegu on mittetulundusühinguga, kus töötavad treenerid, kelle enesearengule ja õppimisvõimalustele pööratakse suurt tähelepanu. Korvpallikooli eestvedajaks on spordientusiastist tegevjuht Jaak Karp, kes oskab sütitavalt rääkida spordist, meeskonnatunnetusest, tööst ja spordi olulisusest kogukonnas.
Kehtna Kutsehariduskeskus
Edasi jätkus TÕN-i tegevuste ja kogemuste vahetamine ümarlauas, mis toimus Kehtna Kutsehariduskeskuses. Nägime ehituse ja kokanduse erialade õppebaase ning kuulsime nende suurepärasest haridusvaldkondade vahelisest koostööst ehitusvaldkonnas. Nimelt suureneb kutsehariduskeskuse õpilaskond igal aastal gümnaasiumiõpilaste arvelt, kes tulevad projektõppe raames omandama valikainena plaatija eriala ning lõpetavad pooleaastase õppekava sooritades edukalt ka kutseeksami. Selline koostöö kogub järjest rohkem poolehoidu ja populaarsust õpilaste hulgas, ütles Sven Kornak Kehtna KHK ehitusvaldkonna juht. Samas kuulsime ka aasta õppija lugu, kelleks on sel aastal Maarja Võrk, Töömaja projekti eestvedaja.
Aasta koolitaja, Kehtna KHK toitlustusvaldkonna kutseõpetaja Liis Läll, rääkis täiskasvanud õppija eripärast ja haavatavusest õpiteel ning tundis muret, et Eestis ei ole võimalik õppida kõrghariduse tasandil süvisti valdkonna turundust või toitlustust puudutavat tehnoloogiat, - disaini. Vaba vestluse käigus saime teada, et kohalik maakonnaleht Raplamaa Sõnumid hindab ja toetab täiskasvanuhariduse temaatikat, andes igal aastal välja erilehe, kus on alati kajastatud aasta õppija persoonilugu. Ivi Sark rõhutas, et väga oluline on selles töös usaldus, inimsuhted ja võrgustik - läbi varasema koostöökogemuse on inimesed alati valmis toetama, tegema koostööd ning aitama kaasa kogukonna sündmustele ja arengutele. Raplamaa hindab täiskasvanuna õppimist. Päeva lõpus saime maitsta ka Raplamaa maitseid kutsehariduskeskuse noorte kokkade valmistatud roogade näol, aga ka kohalike ettevõtjate valmistatud toodete kujul.
Läänemaa võrgustiku liikmed
Ene Sarapuu, Riima Velbre, Annika Armipaik-Nukki ja Ingrit Kera Haapsalu Kutsehariduskeskusest
