Koolipõhine õpe
Koolipõhine (ehk statsionaarne) õpe tähistab päevaõpet, kus teooria- ja praktilised tunnid toimuvad koolis tunniplaani alusel. Koolipõhisesse õppesse võivad õppima asuda kõik soovijad.
Kutseõppeasutus loetakse lõpetatuks pärast vastava eriala õppekava täies mahus täitmist. Kooli lõpetamiseks tuleb reeglina sooritada kutseeksam.
Tsükliõpe ehk sessioonõpe
Tsükliõpe on õppevorm, kus koolitunde on vähem kui päevaõppes ning iseseisvat õppimist rohkem. Aeg-ajalt võivad õppepäevad toimuda ka õhtusel ajal või nädalavahetusel. Igale õppegrupile koostatakse vastav tsükliõppe aegade graafik ning see avaladatakse õppeaasta algul kooli kodulehel. Tsükliõppes õppimine sobib ka töötavale inimesele.
Täiskasvanute õppimist toetab ka Täiskasvanute koolituse seaduslink opens on new page, mis sätestab töötajate õigused saada õppimiseks vaba aega. HKHK tasemekoolitusel osalemiseks on töötajal õigus saada kalendriaasta jooksul õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva. Tööandjal tuleb maksta töötajale 20 kalendripäeva eest keskmist kalendripäevatasu. Ülejäänud 10 kalendripäeva ulatuses saab töötaja võtta tasustamata puhkust. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse töötajale õppepuhkust täiendavalt 15 kalendripäeva, mis tuleb tasustada töötasu alammäära ulatuses. Kuna seadus ei kohusta töötajat õppepuhkust võtma ühe osana, siis on töötajal võimalik võtta õppepuhkust vajadusel just nendel päevadel, kui on planeeritud õppesessioonid.
Töökohapõhine õpe
Töökohapõhine õpe on kutseõppe vorm, mille puhul vähemalt kaks kolmandikku õppest toimub ettevõttes, omandades õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid praktikakohapoolseid tööülesandeid täites.
Töökohapõhine õpe annab hea võimaluse tööd ja õpinguid ühendada ning töötatud aeg arvestatakse seejuures õppe hulka.
Mittestatsionaarne õpe
Mittestatsionaarne õpe (varem kaugõpe) ehk tsükliõpe on tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpe toimub õppeaja jooksul 2-3 päevaliste või nädalaste õppesessioonidena.
Mittestatsionaarses õppevormis on iseseisva töö maht enam kui 50% õpingute kogumahust, mis tähendab, et koolis tuleb käia mingi aja tagant kindlatel päevadel ning ülejäänud aeg tuleb õppida iseseivalt. Sessioonide arv ja pikkus sõltub õppeajast.
Tasemed
| Õppetase | Kirjeldus |
| 3. taseme kutseõpe |
Haridusnõuet õpingute alustamiseks pole, õpinguid saavad alustada ka põhihariduseta inimesed. Õppe maht on 15–120 EKAP*, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 50%. |
| 4. taseme kutseõpe |
Õpingute alustamise tingimuseks on põhiharidus. Õppekavad jagunevad: esmaõppe õppekavad – õppe maht on 15–150 EKAP*, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 50% jätkuõppe õppekavad – õpingute alustamiseks on lisaks põhiharidusele vajalik 4. kvalifikatsioonitaseme kutse või sellele vastavad oskused ja teadmised, õppe maht on 15–60 EKAP*, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 50%. |
| 4. taseme kutsekeskharidusõpe |
Õpingute alustamise tingimuseks on põhiharidus. Lõpetaja omandab lisaks kutsele ka keskhariduse, erandina võivad kutsekeskharidusõppes õpinguid alustada ka vähemalt 22-aastased põhihariduseta inimesed, kellel on põhiharidusele vastavad oskused ja teadmised, õppe maht on 180 EKAP*, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 35% |
| 5.taseme kutseõpe (kutseeriharidusõpe) |
Õpingute alustamise tingimuseks on keskharidus. 5. taseme õppekavad jagunevad: esmaõppe õppekavad – õppe maht on 120–150 EKAP*, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 50% jätkuõppe õppekavad – õpingute alustamiseks on lisaks keskharidusele vajalik 4. või 5. kvalifikatsioonitaseme kutse või sellele vastavad oskused ja teadmised, õppe maht on 15–60 EKAP*, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 50%. |
* EKAP – Eesti kutsehariduse arvestuspunkt. Üks EKAP vastab 26 tunnile õpilase õpinguteks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 60 EKAP.
