Põhikooli või gümnaasiumi lõpu lähenedes on ilmne, et paljudes peredes arutletakse tuleviku üle.
Kuidas planeerida oma laste, aga miks mitte ka enda haridusteed selliselt, et tuleviku tööturul, olgu see siis kolme, viie või kümne aasta pärast, sattuda vajalike töötajate hulka? Teisisõnu – kuidas olla selliste oskuste ja teadmistega, mis võimaldavad hästi toime tulla ka tulevikus? Et nendele küsimustele vastata, tuleb esmalt aru saada, millistest oskustest me tuleviku võtmes üldse räägime ja milliseid töötajaid ennekõike vajatakse.
Eelmisel aastal SA Kutsekoda tellimusel valminud uuringus „Eesti tööturg täna ja homme” öeldakse selgelt: „Tulevikus on vaja nutikaid töötajaid, kes oskavad tehnoloogiat eri elualadel kasutusele võtta, arendada, hooldada ja hallata. Suureneb ka inimestele teenuseid osutavate töötajate vajadus ning kahaneb selliste ametikohtade arv, kus täidetakse rutiinseid tööülesandeid, mida on lihtne tehnoloogiaga asendada”. Eriala- ja tehnoloogiaoskustele lisaks tuuakse esile ka tulevikutööks vajalikke universaalseid oskusi nagu loovus ja kohanemine, kriitiline mõtlemine, ettevõtlikkus, suhtlemis- ja enesejuhtimise oskus, infotöötlusoskus ning ühe olulisemana koostööoskus.
Tulevikutöö on seega mitmekesiste oskuste põhine, kuid kas kõik need eriala- ja tehnoloogiaalased ning universaalsed oskused on üksnes kõrghariduse pärusmaa ja saavutatavad vaid ülikoolides? Kindlasti mitte – üsna suure osa tulevikutööks vajalikest oskustest annab hoopis kutseharidus. Mitmekülgsete oskustega spetsialist, kes tuleb kutsekoolist, on töökohal sama hinnatud kui kõrgharidusega töötaja, sageli ei erine ka palk. Eelkõige vajadus praktiliste oskuste, samuti uue eriala järele on toonud igal aastal kutsekoolidesse õppima järjest enam täiskasvanuid, sh bakalaureuse- ja magistrikraadiga, sekka ka doktorikraadiga inimesi, ning põhjus, miks tullakse, on enamasti soov õppida kutsekoolis ametit, mis võimaldab leida ja teha tööd.
Kui täiskasvanud õppijad on kutsekooli üles leidnud ja nende rahulolu kutsekoolis õpitu ja õpetamise tasemega on väga kõrge, siis noori võiks olla õppimas rohkem. Peaaegu kõikides Eesti kutsekoolides on noortele pakkuda huvitavaid ja sobivaid erialasid, mis tagavad tulevikus ka töö, kuid noorte huvi kutsekoolis ametit õppida ei ole kasvanud.
Sel on mitmeid põhjusi. Siiani on levimas arvamus, et kutsekooli lähevad õppima vaid väheste võimetega õpilased, kes ei saanud põhikoolis hakkama, ning ühel tavalisel ning tublil noorel kutsekooli asja ei ole. Nii see siiski pole. Ka kutsekoolides õpib võimekaid, tegusaid ja vahvaid noori, kes on tulnud sinna kindla teadmise ja sooviga omandada just neile meelepärane amet. Kuid väärarvamuse tulemus on paraku see, et õpilased, kellele sobikski praktilise suunitlusega õpe, rassivad palehigis gümnaasiumis, lõpetavad selle kehvapoolsete hinnetega ning keskhariduse lõputunnistus jääb ainsaks haridust tõendavaks dokumendiks, millega oskusi väärtustaval tuleviku tööturul pole midagi peale hakata.
Teine visalt kaduv müüt on kutsekoolist kui hariduse tupikteest. Arvatakse, et kutsekooli lõpetajatel ei ole asja ülikooli, õigemini – tal pole võimalik sisse saada. Ka see müüt ei pea paika, sest igal aastal on kutsekoolides lõpetajaid, kes sooritavad edukalt riigieksamid ning jätkavad õpinguid kõrgkoolides. Tõsi, õpilasel endal peab olema kindel soov oma haridusteed jätkata. Kutsekoolis saame õpilast abistada, pakkudes eksamiainetes lisatunde ja konsultatsioone. Enamasti on need rakenduskõrgkoolid, kuhu kutsekooli lõpetajad edukalt sisse astuvad, aga mindud on ka ülikoolidesse.
Eesti kutseharidus ja kutsekoolid on võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga tundmatuseni muutunud. Koolid on moodsad, uuendusmeelsed, tänapäevaste praktikabaasidega ning pühendunud õpetajate ja töötajatega. Arendatakse uusi erialasid, koostöös ettevõtjatega luuakse uusi õppekavu nii taseme- kui ka täienduskoolitusteks. Kutsekoolid on rahvusvahelistunud. Näiteks Haapsalu kutsehariduskeskusel on koostööpartnereid enam kui 20 Euroopa riigis. Igal aastal saab rohkem kui poolsada õpilast meie koolist sooritada oma õppepraktikat välismaal ning osaleda Euroopa koolide õpilastega ühistes koostööprojektides. Välismaal stažeerivad ka õpetajad. Samas, teiste riikide kutseõpilased ja -õpetajad tulevad meie kooli, et sooritada oma praktika Haapsalu ettevõtetes, ning õpetajad õpivad meie õpetajate kogemusest. Euroopa koolide huvi Haapsalu kutsehariduskeskuse vastu on aastatega järsult kasvanud. Kuna omame koolina ka rahvusvahelist õpirände akrediteeringut, avaneb meil õige pea võimalus saata uuel Euroopa Liidu programmiperioodil oma tublisid õpilasi välispraktikale mitte üksnes Euroopasse, vaid ka Ameerikasse ja Aasiasse.
Paljudest kutsekoolidest on saamas laiapõhjalised hariduskeskused, sest kutseõppele lisaks on võimalik lõpetada kaugõppe teel ka oma poolelijäänud põhiharidust ja omandada keskharidust. Haapsalu kutsehariduskeskus oli esimene kool, kes kaks aastat tagasi põhikooli- ja gümnaasiumiõppega alustas, nüüd on neid kutsekoole juba pisut rohkem ning mitmed koolid on sinnapoole teel. Õppima asumist kutsekooli tasub kindlasti kaaluda.
