Õpetajatele ja kooli töötajatele valmisid õpilaste tehtud kalendermärkmikud 27. november HKHK
BT-19, T-19 ning IT-19 õppegruppide noored valmistasid kunstiainete mooduli raames kooli õpetajatele ja töötajatele personaalsed kalendermärkmikud.
Kunstiainete õpetaja Jana Koeli sõnul tekkis märkmike koostamise idee BT-19 õpilasel Gerle Taganõmmel, kes augustis kunstitunde jätkates teatas, et maalimise asemel võiks teha hoopis personaalse märkmiku. Ta tahtis teha midagi, kus ei peaks käsi määrima ja mäkerdama. "Ideaalne ühele bürooõpilasele on kujundada arvutis midagi, mis on kellelegi väga vajalik", mõtles ta.
Õpilase Gerle pisikesest mõttevälgatusest hakkas veerema tohutu märkmikupall. Kaasatud olid ka rühmad IT-19 ja T-19, kellel õppeaasta alguses kunstiainete tunnid algasid. Et aga asi ei oleks niisama paberkandja, kuhu päevaplaane kirjutada, tuli sinna siduda ka Eesti kunstnike töid ja Eesti heliloojate teoseid.
Lisaks kerkis pinnale mõte, et teeme sel aastal mäkmikud õpetajale/kooli töötajale. Kuna meil õpilasi jagub ja personali ka, siis said noored valida, kellele nad oma personaliseeritud märkmiku teha tahavad. Mõne õpetaja pärast tekkis õpilaste vahel lausa rabelemine. On näha, et õpilastele on eeskujuks mitte ainult erialaõpetajad, vaid ka õpilaskodu töötajad, kooli kokk, raamatupidaja ja juhiabi, samuti osakonnajuhatajad ning direktor.
Õpilased said ülesande koostada oma väljavalitud töötajale kiri, mille alusel nad kasutasid saadud infot märkmiku personaliseerimisel. Koostöö kujunes välja igal õpilase-töötajapaaril erinevalt, nii sündisid ka päris erinevad tööd.
Kalendermärkmik pidi sisaldama infot, mida töötaja õpilasele jagas, erialast mõttetera, kuu soovitust, killukesi kunstnike ja heliloojate töödest, samuti keskenduma vaimsele tervisele ja heaolule, toituma tervislikult, lugema midagi või tegema sporti aga väärtustama ka perega koosolemise aega ning kolleege ja sõpru. Soov oli panna kooli töötajad mõtlema pisut rohkem enesele ja stressivabamale elule.
Matemaatika ja arvutiõpetuse õpetaja Margit Ojaots tuli rühmadele appi keskkonna tutvustamisega. Erinevad rühmad tegid aga lisaks Margiti selgeks õpetatud keskkonnale ka oma valikud (IT õpilased näiteks kasutasid varem selgeks õpitud programmi Adobe Illustrator).
Idee autorile Gerlele meeldis seda ülesannet väga teha, kuid see oli siiski ka väga aeganõudev töö. "Kui keskkond, milles kalendreid tegime, selgeks sai, oli töö juba kiirem ja tundus veelgi huvitavam, sest keskkond iseenesest oli väga lihtne ning selgesti arusaadav", tõdes Gerle.
Kooli haridustehnoloogi Airi Aaviku näpunäidete kohaselt tehti veel hulk tööd failide pakkimisega ning õpetaja Airile jäi kanda väga suur osa tööst - need teosed tuli ka paberkandjale välja tuua! Siis aga tuli ette võtta sõit pealinna, et märkmikud saaksid märkmiku välimuse - tuli lasta need tööd köita.
Täna vaadates töötajate rõõmsaid nägusid, on õpetaja Jana uhke oma õpilaste üle. "Niimoodi koostööd tegema õppides liigume lähemale töömaailmale, kus tuleb suhelda paljude eri positsioonidel olevate inimestega ja noorel kaob hirm suhtlemise ees", täpsustas ta.
Gerle võtab märkmike projekti kokku järgmiselt: "Minule väga meeldis seda projekti teha. Õpetajad aitavad meid väga palju ning neile teha üks vägev kalender, ei ole kellelegi midagi rasket. Arvan, et kõigil tuli see väga hästi välja, kuid aega jäi mõnel õpilasel ikkagi väheks. Kuna mina ise õpin bürootööd ja õppimine on enamasti arvutis, siis bürootöö õpilastel läks see töö väga kiirelt ja lihtsalt".
Suur tänu nii õpilastele kui töötajatele, kes projekti ideega kaasa tulid ja tegutsemise osapooltele põnevaks tegid.
Osa töödest on veel valmimisel ja ootavad köitmist, seega oleme põnevil, milliseid vahvaid töid veel tulemas on!
Kunstiainete õpetaja Jana Koeli sõnul tekkis märkmike koostamise idee BT-19 õpilasel Gerle Taganõmmel, kes augustis kunstitunde jätkates teatas, et maalimise asemel võiks teha hoopis personaalse märkmiku. Ta tahtis teha midagi, kus ei peaks käsi määrima ja mäkerdama. "Ideaalne ühele bürooõpilasele on kujundada arvutis midagi, mis on kellelegi väga vajalik", mõtles ta.
Õpilase Gerle pisikesest mõttevälgatusest hakkas veerema tohutu märkmikupall. Kaasatud olid ka rühmad IT-19 ja T-19, kellel õppeaasta alguses kunstiainete tunnid algasid. Et aga asi ei oleks niisama paberkandja, kuhu päevaplaane kirjutada, tuli sinna siduda ka Eesti kunstnike töid ja Eesti heliloojate teoseid.
Lisaks kerkis pinnale mõte, et teeme sel aastal mäkmikud õpetajale/kooli töötajale. Kuna meil õpilasi jagub ja personali ka, siis said noored valida, kellele nad oma personaliseeritud märkmiku teha tahavad. Mõne õpetaja pärast tekkis õpilaste vahel lausa rabelemine. On näha, et õpilastele on eeskujuks mitte ainult erialaõpetajad, vaid ka õpilaskodu töötajad, kooli kokk, raamatupidaja ja juhiabi, samuti osakonnajuhatajad ning direktor.
Õpilased said ülesande koostada oma väljavalitud töötajale kiri, mille alusel nad kasutasid saadud infot märkmiku personaliseerimisel. Koostöö kujunes välja igal õpilase-töötajapaaril erinevalt, nii sündisid ka päris erinevad tööd.
Kalendermärkmik pidi sisaldama infot, mida töötaja õpilasele jagas, erialast mõttetera, kuu soovitust, killukesi kunstnike ja heliloojate töödest, samuti keskenduma vaimsele tervisele ja heaolule, toituma tervislikult, lugema midagi või tegema sporti aga väärtustama ka perega koosolemise aega ning kolleege ja sõpru. Soov oli panna kooli töötajad mõtlema pisut rohkem enesele ja stressivabamale elule.
Matemaatika ja arvutiõpetuse õpetaja Margit Ojaots tuli rühmadele appi keskkonna tutvustamisega. Erinevad rühmad tegid aga lisaks Margiti selgeks õpetatud keskkonnale ka oma valikud (IT õpilased näiteks kasutasid varem selgeks õpitud programmi Adobe Illustrator).
Idee autorile Gerlele meeldis seda ülesannet väga teha, kuid see oli siiski ka väga aeganõudev töö. "Kui keskkond, milles kalendreid tegime, selgeks sai, oli töö juba kiirem ja tundus veelgi huvitavam, sest keskkond iseenesest oli väga lihtne ning selgesti arusaadav", tõdes Gerle.
Kooli haridustehnoloogi Airi Aaviku näpunäidete kohaselt tehti veel hulk tööd failide pakkimisega ning õpetaja Airile jäi kanda väga suur osa tööst - need teosed tuli ka paberkandjale välja tuua! Siis aga tuli ette võtta sõit pealinna, et märkmikud saaksid märkmiku välimuse - tuli lasta need tööd köita.
Täna vaadates töötajate rõõmsaid nägusid, on õpetaja Jana uhke oma õpilaste üle. "Niimoodi koostööd tegema õppides liigume lähemale töömaailmale, kus tuleb suhelda paljude eri positsioonidel olevate inimestega ja noorel kaob hirm suhtlemise ees", täpsustas ta.
Gerle võtab märkmike projekti kokku järgmiselt: "Minule väga meeldis seda projekti teha. Õpetajad aitavad meid väga palju ning neile teha üks vägev kalender, ei ole kellelegi midagi rasket. Arvan, et kõigil tuli see väga hästi välja, kuid aega jäi mõnel õpilasel ikkagi väheks. Kuna mina ise õpin bürootööd ja õppimine on enamasti arvutis, siis bürootöö õpilastel läks see töö väga kiirelt ja lihtsalt".
Suur tänu nii õpilastele kui töötajatele, kes projekti ideega kaasa tulid ja tegutsemise osapooltele põnevaks tegid.
Osa töödest on veel valmimisel ja ootavad köitmist, seega oleme põnevil, milliseid vahvaid töid veel tulemas on!
