HKHK-s on hea tava, et ka õpetajad saavad end Erasmus+ projekti raames täiendada ning vastavalt oma erialale stažeerida või töövarjuks käia. Just enne suvevaheaega oli selline võimalus meie toitlustusvaldkonna kutseõpetajal Aili Tervonenil, kes jagab oma kogemusi kahenädalasest õpirändest Fiskarsi muuseumi leivakotta.

„Stažeerisin 2 nädalat Erasmus+ projekti raames Fiskarsi muuseumis Soomes, toimetades ajaloolises leivakojas. Õpirände eesmärk oli toidukultuuri alaste teadmiste laiendamine, soome keele oskuse täiendamine, õpitubade läbiviimine ja meeskonnatöö arendamine. Lisaks sain veel boonusena juhendamispraktikat, sest juhendasin suvist lisatööd tegevat kooliõpilast.

Tegemist on ajaloolise paigaga, muuseumil täitus just 75 aastat ja leivakoda on samades ruumides tegutsenud juba 180 aastat ning Fiskarsi ettevõte ise on 375 a. vanune. Seega olin ühes Euroopa vanimatest ettevõtetest.

Leivakojas valmistasin elava tule paistel tunnbrödi ehk soome keeles rapea rieska. Nii tellitud kui ka non stop töötubades oli selle valmistamist lihtne korraldada, ise samal ajal rääkides koha ja toidu ajalugu muuseumi külastajatele, keda oli igalt maailma mandrilt. Koos juhendatavaga küpsetasime veel juurvilju, tegime juurviljadega pirukaid ja kirnusime võid. Kaupa käisime toomas lähedal tegutsevast mahetalust.

Väljaspool leivakoda aitasin ühel korral läbi viia terve päev kestvat töötuba tugeva erivajadusega klientidele: viltisime pajalappe ja punusime peapärga. Antud kogemus näitas, milliseid nüansse ja peensusi on vaja läbi mõelda selle sihtrühmaga tööd tehes.

Täiendavalt uurisin muuseumis kooliperioodil õpilastele korraldatavaid ajarännakuid ehk ajakapsleid, tutvusin õppematerjalide ja korraldusega.

Stažeerimine Fiskarsis täitis minu eesmärgid. Täiendav boonus oli ka Soome vanima, aastast 1836, püsivalt töötava restorani, hellitavalt “Wärssy” külastamine. Parim hinna ja kvaliteedi suhe minu viimaste aastate restoranikogemuste pagasis.“