Õpetajad Lõuna-Prantsusmaal 13. aprill HKHK
Erasmus+ projektiga "Head oskused annavad ameti" õpirändele Lõuna- Prantsusmaale läksime kolmekesi - Epp, Marelle ja Janne, eesmärgiks leida uusi praktikabaase, tugevdada edasiseks koostööks juba olemasolevaid suhteid ja praktiseerida inglise keelt.
Meie kontakt Prantsusmaaga ulatub aastasse 2018. Sealne aktiivne inglise keele õpetaja Anne Laure Fedou on väga avatud ja huvitatud koostööst välisriikidega. Seni oleme koostööd teinud vaid puiduvaldkonna kooliga Revelis, kuid nüüd, tänu Anne Laure koolivahetusega, tekkis võimalus ka teiste Toulouse’i piirkonna kutsekoolidega tuttavaks saada.
Seekord külastasime kutsekooli Lycée et centre de formation d'apprentis Anne Veaute Castres linnas. Kool on nimetatud Prantsuse ärinaise Anne Veaute (1725–1794) järgi, kes asutas tekstiilivabriku Castresse, ning oli uuenduslik tööstur.
Meie õpirände eesmärgiks selles koolis oli tutvuda hooldustöötajate õpetamise, hooldustööks vajalike klassiruumide ja erialase praktika korraldusega. Lisaks hooldustööle õpetatakse selles koolis veel proteesi- ja ortoosivalmistajaid, juuksureid ja optikuid. Marelle piilus klassiruumidesse, kus hooldustöötajatele tunde antakse. Kadedaks tegid nende suured õppeklassid, mis võimaldavad õpetajal oma tööd nii loominguliselt teha, kui ta hetkel just soovib. Hooldustöötajate käelise tegevuse tunnis tutvustas Epp õpilastele pakutrüki võimalusi ja õppijad said ka ise kätt proovida.
Osalesime ka noorte inglise keele tunnis, kus õpilased olid meie jaoks ette valmistanud küsimused meie maa ja kultuuri kohta. Küsimusi oli igast vallast. Paratamatult läks jutt ka sõja ja ajaloo teemadele ning õpetajal tuli õppijatele selgitada meie nõukogudeaegset minevikku. Tekitasime nii õpilastes kui ka õpetajas mõtlemapanevaid pause ja tõime paralleele hetkel Ukrainas toimuvaga.
Vahemere ääres Béźiers nimelises linnas asub kutsekool Lycée Professionnel Jean Mermoz. Jean Mermozi (1901-1936) nime kannavad paljud koolid üle Prantsusmaa. Jean Mermozi oli legendaarne lendur ja teised piloodid pidasid teda kangelaseks. Kooli arhitektuuris oli palju kasutatud detaile lennuki disainist.
Sealse kooli erialad on paadiehitus, automehaanikud, klienditeenindajad/vastuvõtutöötajad (reception) ja puidutöötlejad. Meie huvi oli loomulikult puidutöötlemise suunal. Epu õhinat puidutöökojas on raske kirjeldada. Puiduliikide tuvastus koos kohaliku õpetajaga oli mitmeti põnev jälgida, sest prantsuse õpetaja ei olnud inglise keeles just hea suhtleja. See oli ehe näide, kus teineteisest saadakse aru ka sõnadeta, kui puit, kui materjal on su töö ja suur kirg.
Õpetajad ja kooli juhtkond on nõus juba uuel õppeaastal koostööd tegema. Seega meie kooli tisleritele nii noortele kui täiskasvanutele võiks selles koolis olla päris põnev praktiseerida. Välja oli valitud tisleri eriala esimese kursuse õpilane Gregory, kes soovib tulla meie kooli praktikale ja oli selle jaoks juba valmis kirjutanud ka motivatsioonikirja inglise, hispaania ja vene keeles.
Paadiehituse eriala õpetajad olid väga mures selle eriala pärast, sest noored ei ole antud erialast huvitatud, kuigi riigis on paadiehitajate järgi vajadus väga suur. Pakkusime neile välja kooli Kuressaares, kes samuti õpetab paadiehitajaid .
Loomulikult saime osa kohalikust toidukultuurist ja vaatamisväärsustest. Iidne Carcassonne´i kindlusemüüride vahel paiknev südalinn Cité oli eriline kogemus. Väikesed tänavad oma äride ja kohvikutega moodustava minilinnaku, kus aeg ajalt avastad, et siin ma juba olen olnud. Cité on kantud ka UNESCO maailmapärandite nimistusse.
Albi linnas külastasime maailma suurimat telliskiviehitist Sainte-Cécile katedraali. Aukartust äratavalt suur hoone on seest väga värviline ja rikkalike ornamentidega kaunistatud.
Albis katedraali kõrval on kunstimuuseum Musée Toulouse-Lautrec, mis on pühendatud peamiselt Albis sündinud maalikunstniku Henri de Toulouse-Lautreci loomingule. 13. sajandi hoone oli algselt selle kõrval asuv Albi piiskopipalee. See on osa UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast katedraalist.
Anne Laurel on kombeks kutsuda külalised oma vanemate juurde õhtusöögile. Selline viiekäiguline ja mitu tundi kestev protsess on eestlase jaoks alati põnev kogemus. Pererahvas püüab pakkuda alati midagi traditsioonilist, mis sellele piirkonnale omane.
Kuigi ilm oli ebatavaliselt külm, õitsesid siiski imeliselt magnoolia, loorber ja visteeria, värvilised tulbipeenrad olid täies õies, ning turistide horde polnud veel näha.
Aitäh Prantsusmaa ja aitäh Anne Laure!
Marelle Möll, Janne Muuli ja Epp Klimenko
Erasmus+ projektiga "Head oskused annavad ameti" õpirändele Lõuna- Prantsusmaale läksime kolmekesi - Epp, Marelle ja Janne, eesmärgiks leida uusi praktikabaase, tugevdada edasiseks koostööks juba olemasolevaid suhteid ja praktiseerida inglise keelt.
Meie kontakt Prantsusmaaga ulatub aastasse 2018. Sealne aktiivne inglise keele õpetaja Anne Laure Fedou on väga avatud ja huvitatud koostööst välisriikidega. Seni oleme koostööd teinud vaid puiduvaldkonna kooliga Revelis, kuid nüüd, tänu Anne Laure koolivahetusega, tekkis võimalus ka teiste Toulouse’i piirkonna kutsekoolidega tuttavaks saada.
Seekord külastasime kutsekooli Lycée et centre de formation d'apprentis Anne Veaute Castres linnas. Kool on nimetatud Prantsuse ärinaise Anne Veaute (1725–1794) järgi, kes asutas tekstiilivabriku Castresse, ning oli uuenduslik tööstur.
Meie õpirände eesmärgiks selles koolis oli tutvuda hooldustöötajate õpetamise, hooldustööks vajalike klassiruumide ja erialase praktika korraldusega. Lisaks hooldustööle õpetatakse selles koolis veel proteesi- ja ortoosivalmistajaid, juuksureid ja optikuid. Marelle piilus klassiruumidesse, kus hooldustöötajatele tunde antakse. Kadedaks tegid nende suured õppeklassid, mis võimaldavad õpetajal oma tööd nii loominguliselt teha, kui ta hetkel just soovib. Hooldustöötajate käelise tegevuse tunnis tutvustas Epp õpilastele pakutrüki võimalusi ja õppijad said ka ise kätt proovida.
Osalesime ka noorte inglise keele tunnis, kus õpilased olid meie jaoks ette valmistanud küsimused meie maa ja kultuuri kohta. Küsimusi oli igast vallast. Paratamatult läks jutt ka sõja ja ajaloo teemadele ning õpetajal tuli õppijatele selgitada meie nõukogudeaegset minevikku. Tekitasime nii õpilastes kui ka õpetajas mõtlemapanevaid pause ja tõime paralleele hetkel Ukrainas toimuvaga.
Vahemere ääres Béźiers nimelises linnas asub kutsekool Lycée Professionnel Jean Mermoz. Jean Mermozi (1901-1936) nime kannavad paljud koolid üle Prantsusmaa. Jean Mermozi oli legendaarne lendur ja teised piloodid pidasid teda kangelaseks. Kooli arhitektuuris oli palju kasutatud detaile lennuki disainist.
Sealse kooli erialad on paadiehitus, automehaanikud, klienditeenindajad/vastuvõtutöötajad (reception) ja puidutöötlejad. Meie huvi oli loomulikult puidutöötlemise suunal. Epu õhinat puidutöökojas on raske kirjeldada. Puiduliikide tuvastus koos kohaliku õpetajaga oli mitmeti põnev jälgida, sest prantsuse õpetaja ei olnud inglise keeles just hea suhtleja. See oli ehe näide, kus teineteisest saadakse aru ka sõnadeta, kui puit, kui materjal on su töö ja suur kirg.
Õpetajad ja kooli juhtkond on nõus juba uuel õppeaastal koostööd tegema. Seega meie kooli tisleritele nii noortele kui täiskasvanutele võiks selles koolis olla päris põnev praktiseerida. Välja oli valitud tisleri eriala esimese kursuse õpilane Gregory, kes soovib tulla meie kooli praktikale ja oli selle jaoks juba valmis kirjutanud ka motivatsioonikirja inglise, hispaania ja vene keeles.
Paadiehituse eriala õpetajad olid väga mures selle eriala pärast, sest noored ei ole antud erialast huvitatud, kuigi riigis on paadiehitajate järgi vajadus väga suur. Pakkusime neile välja kooli Kuressaares, kes samuti õpetab paadiehitajaid .
Loomulikult saime osa kohalikust toidukultuurist ja vaatamisväärsustest. Iidne Carcassonne´i kindlusemüüride vahel paiknev südalinn Cité oli eriline kogemus. Väikesed tänavad oma äride ja kohvikutega moodustava minilinnaku, kus aeg ajalt avastad, et siin ma juba olen olnud. Cité on kantud ka UNESCO maailmapärandite nimistusse.
Albi linnas külastasime maailma suurimat telliskiviehitist Sainte-Cécile katedraali. Aukartust äratavalt suur hoone on seest väga värviline ja rikkalike ornamentidega kaunistatud.
Albis katedraali kõrval on kunstimuuseum Musée Toulouse-Lautrec, mis on pühendatud peamiselt Albis sündinud maalikunstniku Henri de Toulouse-Lautreci loomingule. 13. sajandi hoone oli algselt selle kõrval asuv Albi piiskopipalee. See on osa UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast katedraalist.
Anne Laurel on kombeks kutsuda külalised oma vanemate juurde õhtusöögile. Selline viiekäiguline ja mitu tundi kestev protsess on eestlase jaoks alati põnev kogemus. Pererahvas püüab pakkuda alati midagi traditsioonilist, mis sellele piirkonnale omane.
Kuigi ilm oli ebatavaliselt külm, õitsesid siiski imeliselt magnoolia, loorber ja visteeria, värvilised tulbipeenrad olid täies õies, ning turistide horde polnud veel näha.
Aitäh Prantsusmaa ja aitäh Anne Laure!
Marelle Möll, Janne Muuli ja Epp Klimenko
