Õppetöö

Praktika

Kutseõppe kõikide õppekavade kohustuslikuks osaks on praktika, mille käigus rakendatakse õppe jooksul omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töösituatsioonis.

Haapsalu Kutsehariduskeskuses toimub praktika ehk praktiline töö nii koolis kui ka ettevõttes ja see moodustab õppekavades pea 50% õppetöö mahust. 


Praktikaprotsess ja mõisted

Praktika läbimiseks on vaja sooritada teatud tegevused. Vaata praktika tegevuste ajaplaani.

Vaata ka praktika etappide kohta koostatud plakatit või praktika infotunni esitlust.

 

MÕISTED

  • Praktika- õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid.

  • Praktikant- õpilane, kes on omandanud praktikale minemise ajaks tarvilikud õppekavajärgsed teadmised, oskused ja hoiakud, mida ta koolis õppimise tulmusena püüab rakendada töökeskkonnas juhendaja juhendamisel. 

  • Praktika koordinaator- spetsialist, kes koordineerib koolis erialade üleselt praktikaprotsessi

  • Koolipoolne praktikajuhendaja- vastava eriala kutseõpetaja, kes vastutab praktika ettevalmistuse, õpilase juhendamise nii praktika eel kui järel ja praktika tulemuslikkuse hindamise eest. 

  • Ettevõttepoolne praktikajuhendaja- vastava valdkonna spetsialist, kes juhendab praktikanti töökohal individuaalse praktikakavale vastavate tegevuste täitmisel ja tagasisidestab ning hindab õpilast praktika vältel ja lõpus.

  • Praktikakorralduse juhend- praktika eesmärke, ülesandeid, juhendamist, hindamist ja tagasisidestamist käsitlev juhend, mis sätestab kooli praktikakorralduse alused.

  • Välispraktika- väljaspool Eesti Vabariiki tegutsevas ettevõttes/asutuses või kutseõppeasutuses toimuv praktika.

  • Praktikaperiood- õppekavas määratletud praktika ajaline kestus.

  • Õppeaasta praktikagraafik- koolis igaks õppeaastaks koostatav kava, milles määratakse kindlaks praktikaperioodid ja koolipoolsed praktikajuhendajad.

  • Praktikaleping- kolmepoolne (kool, õpilane, ettevõte) praktikaleping, kus osapooled lepivad kokku praktika toimumise asukoha, aja, mahu ja eesmärgid.

  • Avatud praktikaleping- kolmepoolne (kool, õpilane ettevõte) praktikaleping, kus osapooled lepivad kokku praktika toimumise asukoha, mahu ja eesmärgid teatud avatud perioodi vahemikus.

  • Individuaalne praktikakava- praktika dokument, mis sisaldab õpilase individuaalset praktika eesmärki, ülesandeid, õpiväljundeid ja läbitud õpinguid ning mis on praktikalepingu kohustuslik lisa.

  • Praktika kaaskiri- kooli tugikeskuse ning õpilase koostöös valminud dokument, mis sisaldab infot praktikaga seotud oskuste ja võimete kohta ning mis toetab õpilase praktikat ettevõttes.

  • Praktikapäevik- dokument, mis sisaldab praktikal läbitava õppe aega, sisu, mahtu ja praktikakohapoolse juhendaja hinnangut (allkirjaga kinnitatud).

  • Praktikaaruanne- õpilase poolt praktikaprotsessi tutvustamiseks, analüüsiks ja hindamiseks koostatud aruanne, mille õpilane esitab praktika kokkuvõtvaks hindamiseks praktika kaitsmise komisjonile.

  • Praktika esitlus- praktika esitlemiseks/kaitsmiseks koostatud esitlusvorm (ppt vms), mida õpilane kasutab praktika kaitsmisel enda praktikaprotsessi esitlemiseks.

  • Praktika kaitsmine/esitlemine- kus toimub õpilase praktikaprotsessi esitlemine ja praktika kokkuvõttev hindamine kaitsmiskomisjoni poolt.

  • Praktika koondaruanne- koolipoolse praktikajuhendaja poolt koostatud aruanne teatud õppeaasta ja õpperühma praktikasoorituse kohta.